Niisiis sain teada, et T-kujulise labürindi saamisega on suurem tegemine ning mul tuleb orienteeruda mälukatsetele. No tundub veidi huvitavam ja tegevuserohkem küll kui spontaanse alternatsiooni katse.
Kuskil järgmine nädal olen ma juba jälle tegev laborant!
Tervitan Aeti!
24.mai, teadlane/laborant mai 24, 2010
27. aprill, teadlane/laborant; näitleja aprill 28, 2010
Tänasega on siis selekteerimine läbi! Sisestasin oma andmed tabelisse, kust näeb infot kõikide selekteeritud loomade kohta. Loodetavasti on meil käes, mida otsisime – piisavalt LEsid, et minu katse saaks toimuda. Ootan juba suure huviga enda osalust käesolevas uurimistöös…Peaksin aga ka süvenema teaduslikku materjali, et endale selgemaks teha, millega täpsemalt end sidunud olen 
Sada protsenti ma veel sellest teadlik pole.
Täna kohtusin ka toreda näitleja Alo Kurvitsaga, kes oli nii lahke, et lubas oma kiire graafiku kõrvalt veel ka minuga kahasse tükki teha. Hetkel otsingi materjali, mida lavastada võiks. Tuleb midagi lühikest, aga löövat! Vähemalt midagi, mis aitaks mul näitlejaellu sisse elada ning veidi ka näitaks minu potentsiaali…
Üldiselt on viimasel ajal asjad minu jaoks veidi negatiivsemalt kulgema hakanud…Alo on siinkohal päikesekiir. Enamasti on kahjuks inimesed tüdinud ja masendunud (kevadväsimus?), ei vasta meilidele (mis minu arvates pole midagi muud kui viisakad ja tasakaalukad olnud…) ning üritavad igal võimalikul moel vältida suhet, mis peaks neilt nõudma pühendumust ja aega minusugusele mõttetule diplomandile…Mu usk headesse, lahketesse eesti inimestesse on hakanud ajapikku kustuma. Ma loodan, et see on vaid üks pisike periood, näiteks minevast talvest tekitatud, ning suvel oleks asjad teisiti.
Ma ei ole inimene, kes end peale suruda tahaks, see tekitab minus tülgastust ja masendust. Aga kui ma näen, et inimene, kes on mind tõesti lahkesti aidata lubanud (minu tänulikkusel pole piire) ja kellele minu lootus on pandud, eirab minu soove sajaprotsendiliselt, siis ma tõesti ei oska muud arvata, kui et….oh, ma ei tea enam, mida arvata. Et minu töö on mõttetu? Et see, mida ma teen, ei lähe kellelegi korda? Et inimesed on masendunud ja kapseldunud omadesse asjadesse, ega näe ninast kaugemale? Et nad teevad midagi tasuta ja see ei paku neile rahuldust? Et nad arvasid alguses, et küll nad kiiresti lubavad midagi, et tüütusest lahti saada?
Õnneks aga on iga musta pilve järel…no kui mitte teine must pilv, siis vähemalt pärast musti pilvi tuleb ka üks valge. Aitäh heale noorele hingele, kes mind talutööle lubas! Ootan seda seiklust juba suurima huviga – eelkõige lambaid, hobuseid, lapsi ka kardulast!!!
19.aprill, teadlane/laborant aprill 20, 2010
3 puuri ja suur seljavalu. Ma tahaksin mugava tugitooli sinna katseruumi viia. Või vähemalt CosmoDisci! Istudes kõrge kontoritooli peal, pole võimalik kõik see aeg alla vaadata. Aga näe, mina olen vaadand juba kaua-kaua. Annab tunda. Jah, LEsid oli peaaegu null. Suprise-suprise. Päikseline kevadpäev oli jälle minust korrus kõrgemal…
15.aprill, teadlane/laborant aprill 15, 2010
Nagu ikka “vabamad” päevad, siis ka see neljapäev sisustus mul valgete neljajalgsete seltsis. Sain kolm puuri selekteeritud. Minu joovastavaks rõõmuks oli LE-kalduvustega rotte täitsa mitu. Ehk on mul siiski võimalik oma katse läbi viia?
See kambrike, kus mina tavaliselt toredat käitumiskatset läbi viisin, oli millegipärast kahe noore meesteadlase (ma ei tea, kas nad olid ka kenad, sest neil oli seesama kõikekattev kirurgikostüüm seljas nagu minulgi) poolt okupeeritud. Ma tahtsin sealt stopperit, silti ja markerit võtta ning koputasin vaikselt, et neile oma soovist teada anda. Lõbusa jutuga sellid näitasid mulle ette oma surnud roti ja kõnelesid rõõmsal häälel oma luhtaläinud anesteesiakatsest. Ületoos. Aia. Pikaks ajaks oli minu mõte ja emotsioonid hõivatud kuuldu ja nähtu seedimisega. Jällegi tõusis loomaarmastaja minus pinnale. Oma katseid tegin ma suure keskendumise ning armastusega.
8. aprill, teadlane/laborant aprill 8, 2010
No kohe ei taha need madala uudistusaktiivsusega rotid katsetest välja tulla. Minu eksperiment muudkui lükkub ja lükkub edasi ning ma kardan, et seminaritöö kaitsmistele mina kohe mitte ei jõua oma teemaga. Mis teha, eks siis tuleb hiljem kaitsta. Kui saab…
Ma hakkan juba veidi harjuma selle pika steriilse koridori, lämmatava lõhna ning kirurgi kehakatetega. Tunnen end ikka veidi kaheti…
30. märts, teadlane/laborant märts 30, 2010
Täna selekteerisin rotte täiesti üksi. 12st loomast oli vaid üks veidi LE-poolne. Ma loodan, et midagi valesti ei teinud. Veel rohkem loodan, et kõik rotid ikka ilusti oma puuridesse said. Mul läks lõpus nii kiireks, et ei suutnud kõikidele detailidele rõhku panna. Loodan siiski oma pisikesele vilumusekübemele.
Minu homne hommik ja lõuna on jälle rottide päralt. Täna kuulsin aga uudist, mis mind väga ei rõõmusta, kuid mis on ka oma sisu poolest üsna loogiline. Nimelt kardetakse meid laborisse filmima lasta. Mitte seetõttu, et see akt katsetulemusi mõjutaks või rottidele halba teeks, vaid seepärast, et kardetakse nii “õrna teemat”, nagu loomkatsed seda on, avalikustada, lekitada, tõstatada jne. Mine tea, äkki ongi huvitavam, kui minu tegemised veidi saladuskatte alla jäävad 
17 märts, teadlane/laborant märts 18, 2010
Kolmas päev kõikehõlmava rotihõngu keskel. Ikka seesama loendamine. Ikka seesama sisemine vastuolu loomaarmastaja ja inimkonna päästja vahel. Vaatan punasilmseid armsaid loomi ning iga seti peale vajuvad silmad üha rohkem kinni. Valgustus pisikeses ruumis on üsna vähene ja väga suut actionit pole ma veel kohanud. Nüüd toodi 12 uut rotti. Nii et kokku on neid meie poolt selekteeritud 24. Ma loodan, et minu katse on veidi põnevam. Kuigi pean tõdema, et seda, milliseid kriipse paberile täpselt tõmmata ning millena rottide tegevusi täpselt mõista, ei ole ma päriselt veel aru saanud. Arenguruumi veel on. Laborantide riietus on siiski üle kõige!
kaaslastega
katsekast, mille alt paremast ruudukesest puudub tühi klaasist piimapudel, mille rott just kildudeks oli lükanud (eelmise roti abiga, kes mõrad pudelisse suutis tekitada)
16 märts, teadlane/laborant märts 16, 2010
Teine päev kurikuulsas … keldris. Juba hakkan harjuma.
Minu ülesanne (koos teise laborandiga) on võtta päevas ette 3 puuritäit rotte (ühes puuris 4 rotti) ning nad ära kaaluda (esimesel päeval ka nummerdada), et selekteerimistest saaks alata. Selekteerimiskast on lihtne neljakandiline metallist kast (pealt lahti, et eksperimentaatorid saaksid loomi jälgida), mille ühes küljes, nurga pool on pisike kaetud kast. Väikese kasti sees on saepuru. See peaks rotile varjualust pakkuma ning just see on koht, kuhu loom katse alguses sisse pannakse. Suure kasti pind on jagatud kaheksaks ruuduks ning neljas neist on mingi ese – klaaspudel, madal pappkarp, toidutükike ning puuklots. Mina pean lugema üle rottide jooneületused, tagakäppadele tõusud ning objektide uudistamise korrad. Samuti on mul stopper, mille panen käima, kui loom kaetud kohast väljub ja kinni siis, kui ta sinna jälle sisse läheb.
Osad rotid peaksid üsna pea peale varjualusesse asetamist sealt suure kasti maailma avastama minema. Enamus seda teevadki. Samas on väga vähe teist varianti – rotte, kes absoluudselt ei mõtlegi pimedast kaitsvast kohast välja tulla. Mulle öeldi, et neid peaks olema rohkem….
Neli-viis tundi rotte päevas. Aga nad on ilusad lumivalged ning tulipunaste silmadega. Eriti armsad on nad siis, kui tagakäppadele tõusevad ja ninaga minu poole nuusutavad, vahest oma pisikese käpaga mõnest esemest kinni hoides. Kurb on mõelda, et mõne peal päris julmi katseid tehakse. Ma olen neile tänulik, sest kuuldavasti on nad inimkonda oma ohverdustega juba palju aidanud. Minu loomakajtsasüda muidugi karjub. Aga igal asjal on mitu külge. Kahjuks.
15 märts, teadlane/laborant märts 16, 2010
Täna oli üks huvitavamaid ja võõrastavamaid päevi minu elus. Esimest korda sattusin vivaariumisse laborirottidega katsetama. Hetkel ma küll veel ei katseta, vaid selekteerin käitumiskasti alusel isaseid Wistar tõugu rotte. Minu eesmärgiks on nende rottidega T-labürindis spontaanse vaheldumise katseid teha. Iseenesest pole asi raske. Võtad roti, topid labürindi pika haara tippu ja vaatad, kummale poole loom minema hakkab- kas paremale või vasakule. Tegelikkuses on aga nende katsete mõte lahti seletada inimeste käitumishäireid (depressioon, hüperaktiivsus, ärevushäired jms). Imelik on mõelda, et mina – loomaarmastajana (mul on endalgi koduloomadeks rotid olnud) – katsetan nüüd nendega ning teen oma südame kivikõvaks, et mitte mõelda nende kui hingeliste olendite peale…Aga töö on töö ning kui sellel tööl on paljudele kannatavatele inimestele mingi hea lahendus pakkuda, siis olen igati nõus uuringutes kaasa lööma.
Huvitav oli minna maja keldrisse, saja kaardiga avatava ukse taha ning leida end kitsast riietusruumist, kus endale tõelise kirurgiülikonna selga panema peab. Panen siinhulgas ülesse ka üsna halvakvaliteedilise, kuid arusaadava telefonifoto oma uhkest rõivastusest. Tundub nagu mõnes haigla- või õudusfilmis.
õhtuti võiks välja minna selles riietuses…
Siin natuke rohkem infot neile, kes tahavad täpsemalt teada:
(Juhendaja Aet Alttoa)
Erineva uudistamisaktiivsusega rottide käitumine spontaanse alternatsiooni testis
Teoreetiline taust
Uues keskkonnas mõjutavad käitumist nii hirm kui uudishimu. Muutused neis vastandlikes motivaatorlikes protsessides on seotud ka inimeste tunnetushäiretega.
Kõrge ja madala neofoobia / madala ja kõrge uudistamismotivatsiooniga loomade [vastavalt LE (low exploratory) ja HE (high exploratory) loomad] selekteerimiseks on loodud uudiskasti test. Uudistamiskäitumist käivitavad uudsed stiimulid ning see koosneb tegevustest, mis on hädavajalikud ellujäämiseks (toidu ja vee hankimine, partneri ja varjupaiga leidmine jne). Uudistamisaktiivsus püsib loomadel stabiilsena pika aja vältel ning LE ja HE loomad erinevad omavahel teisteski meeleoluhäiretega seotud käitumuslikes testides. HE/LE-mudelit on pakutud välja uudistamisel põhineva depressioonimudelina [1].
Kõrge ärevus ning madal motivatsioonitase on depressiooni peatunnusteks [5]. Samad omadused leiti olevat ka LE rottidel 2007. aasta Mällo, Harro jt. uurimuses „Rats with persistently low or high exploratory activity: Behaviour in tests of anxiety and depression, and extracellular levels of dopamine“ [1]. Uurimuses leiti, et LE rotid võrreldes HE rottidega, olid vähem aktiivsed ärevustestides ning vastuvõtlikumad akuutsele stressitekitavale stiimulile. LE rotid näitasid välja rohkem ärevusesarnast käitumist ning olid vähem aktiivsed tõstetud plusspuuris. Samuti kasutasid nad passiivsemat toimetulekustrateegiat sundujumise testis ning omandasid tingitud hirmu testis püsivama seose neutraalse ja stressitekitava stiimuli vahel. LE rotid tarbisid rohkem sahharoosilahust võõrandamata olekus. Samuti leiti, et d-amfetamiinile reageerimisel oli LE rottidel madalam rakuväline dopamiinitase striatumis [1] ning funktsionaalsete kõrge afiinsuse seisundis D2 retseptorite madalam osakaal striatumis [4]. HE ja LE loomade vahel on erinevusi ka serotoniinisüsteemis [5].
Uudistamisel baseeruvaid närilistega tehtud käitumuslikke teste kasutatakse tihti psühhoaktiivsete ravimite ärevusega seotud toime uurimiseks ning inimestel leitakse olevat apaatse depressiivse seisundi esilekutsujaks dopamiinil baseeruva otsingusüsteemi blokaad [1,6,7].
Kuna depressiooni puhul on täheldatud mitmesuguseid kognitiivse funktsiooni häireid (puudujäägid töömälus, episoodilises mälus; tugev negatiivne reaktsioon negatiivsele tagasisidele; paranenud mälu negatiivsele stiimulile [2]) ning sarnaseid tõendeid on saadud ka loommudelitest (ärevatel loomadel on halvem objekti äratundmismälu, ruumimälu ning episoodilisele mälule sarnane mälu; samuti on nende hirmu mahasurumine häiritud ning nad kasutavad rohkem passiivseid hakkamasaamise strateegiaid [2]), huvitab meid, kas HE/LE-rottide kognitiivses võimekuses on erinevusi. Selleks viime me läbi spontaanse alternatsiooni katse.
Spontaanne alternatsioon on instinktiivne käitumine, milles organism on piiratud võimalustes kahe valiku vahel [3]. Spontaanne alternatsioon on üks osa uudistamiskäitumisest, aga arvatakse sisaldavat ka mälukomponenti.
Materjalid ja meetodid
Katseloomad
Katseloomadeks on isased Wistar liini rotid (kaal katse alguses 250-300 g, n=16). Katseloomad on majutatud neljakaupa standardsetes polüpropüleenpuurides 12-tunnise valgus-pimedustsükliga vivaariumis. Loomadele on toit ja vesi kättesaadav ad libitum.
Katseseade
Spontaanse alternatsiooni katset viime meie läbi T-puuris. T-puur on mõeldud uurimaks rottide spontaanset kalduvust avastada uudseid keskkondlike stiimuleid. Sellega saab mõõta uudishimu, uudsusele habitueerumist (kui katsetevaheline aeg on lühike) ja ruumimälu (töömälu osana) (kui katsetevaheline aeg on pikem).
Protseduur
Katseloomad selekteeritakse nende spontaanse uudistamisaktiivsuse alusel uudiskastis (selektsiooniprotseduuri täpset kirjeldust vt. [1]) ning klassifitseeritakse kõrge ja madala uudistamisaktiivsusega loomadeks (HE: n=8; LE; n=8). Spontaanse alternatsiooni testi alguses asetatakse rott T-puuri pikema haara tippu ning loom liigub ristuvate haarade poole, kus peab valima, kas siseneb paremasse või vasakusse haara. Kui loom on valiku teinud, alustatakse uut katsekorda. Registreeritakse haara valik, mis tavaliselt on erinev eelnevalt külastatud haarast (alternatsioon). Sellised kahest katsekorrast koosnevaid testid viiakse kõigil loomadel läbi viiel järjestikusel päeval.
Töö etapid
- LE ja HE selekteerimine
- Spontaanse alternatsiooni katsed
- Andmete analüüs
Viited:
[1]Mällo T, Alttoa A, Kõiv K, Tõnissaar M, Eller M, Harro J. Rats with persistently low or high exploratory activity: Behaviour in tests of anxiety and depression, and extracellular levels of dopamine. Behavioural Brain Research 2007:269–281
[2] Ohl F, Roedel A, Storch C, Holsboer F, Landgraf R. Cognitive performance in rats differing in their inborn anxiety. Behav Neurosci. 2002:464-71.
[3] Wikia entsüklopeedia – psychology.wikia.com
[4] Alttoa A, Seeman P, Kõiv K, Eller M, Harro J. Rats with persistently high exploratory activity have both higher extracellular dopamine levels and higher proportion of D(2) (High) receptors in the striatum. Synapse 2009:443-446.
[5] Mällo T, Kõiv K, Koppel I, Raudkivi K, Uustare A, Rinken A, Timmusk T, Harro J .Regulation of extracellular serotonin levels and brain-derived neurotrophic factor in rats with high and low exploratory activity. Brain Res 2008:110-117.
[6] Panksepp J. Affective neuroscience. Oxford University Press, Inc. 1998:466 pp.
[7] Wise RA. Neuroleptics and operant behavior: the anhedonia hypothesis. Behav Brain Sci 1982;5:39–88.
[8] Austin MP, Mitchell P, Goodwin GM. Cognitive deficits in depression: Possible implications for functional neuropathology. 2001, British Journal of Psychiatry 178: 200-206
[9]Antoniou K, Papathanasiou G, Papalexi E, Hyphantis T, Nomikos GG, Spyraki C, Papadopoulou-Daifoti Z. Individual responses to novelty are associated with differences in behavioral and neurochemical profiles. Behav Brain Res. 2008:462-72.
[10] Song L, Che W, Min-Wei W, Murakami Y, Matsumoto K. Impairment of the spatial learning and memory induced by learned helplessness and chronic mild stress. Pharmacol Biochem Behav. 2006:186-93.
Värsked kommentaarid