8.mai – loodusfoto (viimane päev) mai 9, 2010

Nüüd siis on ka loodusfotoga aeg väike paus teha ning üle vaadata viimase päeva saak. Seekord müttasin ma metsas ja järvekestes koos kuulsa fotograafi ning minu loodusfoto juhendaja Urmas Tartesega. Ilm oli mõnusalt muutlik ning meeliülendavalt soe (eesti kevade kohta). Üle 20 kraadine temperatuur tekitas minus suure suveigatsuse ning äratas reisikihu. Tarteski oli sütitav ning sama soe kui ilmgi. Tema eesmärk oli leida Emajõe lähedalt konnasid, konnakudu ning konnade elupaikasid. Rohukonna kudu oli ta juba eelnevalt leidnud ning pingeline kärnkonna kudu otsimine võttis mitu head tundi. Enda rõõmuks ja suureks uhkuseks leidsin mina vajaliku pildistamisobjekti. Tuleb välja, et kärnkonnakudu on piklikutest niitidest koosnev ning rohukonna lapsukesed arenevad pigem kobarates. Jälle sain targemaks.
Lahe oli vaadata ka seda, kuidas Tartes vee alusest pilti tegi. Tulemus oli tõesti äge! Veemaailm on ikka müstiline.

Hea meel oli mul ka selle üle, et mina kui loodusfotograaf olevat täitsa mõeldav kombinatsioon. Pealehakkamine, uudishimu ning tahe olevat mul suur!
Pika päeva lõpuks kutsuti meid jõuduandvat putru sööma ning võib öelda, et päev läks tõesti asja ette!
Urmasele suurimad tänud!

vihmasadu konnade elupaigas

sõber konn ja sõber puruvana (arva, kus)

jällegi lilled ja suurvesi

pliiatsid nii teravad...

saagiga

ujuv poku

kopraonude loss

varitsemas

mulle meeldiks see pilt seinal, suurelt välja trükitud...

lillepilt suurvees (taustal ju on lilled!)

samblasaar

20.aprill, loodusfotograaf aprill 20, 2010

Väike ülevaatlik pildike loodusfotograafi elust:

Nii hea, kui pildid iseenda eest kõnelevad.

tõestus, et ma ikka pildistasin

ja veel üks

Siin minu ülesandefotod:

sinililled kella kuue ajal hommikul

ülased täitsa suures üleujutuses

kimbukene sinililli, jällegi üleujutused taustal

ei ole enam üllatus, mis mille taustal on

üllaülla ülased

Ja nüüd niisama ilu ka:

udune ilu

kopraonu valgete hammaste saladus

konnaonu

võta nüüd kinni, kust kased algavad ja vesi lõpeb

kiivitaja. punkarid, võtke eeskuju!

colgate whitening

ühetoalisest jääks neile väheseks

juba leiutati õhupaadid

romantika, romantika

emmele sinililli

sinine muna

zennnnnnnnnn

13. aprill, loodusfotograaf aprill 14, 2010

Jah, ma mõistan, et loodusfotograaf ja linnakeskkond ei sobi väga kokku. Ometi otsustasin ma näidata meie kauni emakese looduse võimutsemist inimeste ukse taga. Pildid räägivad enda eest.

Pühendusega Hannale

autotee väikese lisandiga

tuukrikostüümid peaksid meie garderoobis esikohal olema

kalade oma jalgrattatee

vesimets

jaapani aiakesed hakkavad populaarseks saama

kaua kasvuhoones kastma küll ei pea

loodusfotograafi linnane puhkehetk

rannailm

kuidas ei tahaks olla see inimene, kes õilsas teadmatuses seestpoolt ukse lahti teeb

kiigepidu jääb täna ära

forest tale

väga hea - mulle need graffitid ei meeldinudki

5. aprill, loodusfotograaf – tulutu lilleotsing aprill 8, 2010

Nii me siis rändasime helimehega. Otsisime kohti, kus Tartust mitte väga kaugele minnes Emajõe äärde saada. Viimane vähegi võimalik koht avanes meile vangla taga. Kaua meie seiklus ei kestnud. Sain külje suurvette kastetud, kui mu ratas sügava lombi seest pehmed jäätükid üles leidis ning mu hoogu korralikult pidurdas.

kiiresti külmast veest minema

Kruusatee paari sügava lombiga muundus mõnesaja meetri pärast jõeks…Kuna ma juba niikuinii märg olin, otsustasin vaeva mitte raisku lasta ning edasi kahlata. Mingil hetkel aga hakkas vesi kummikuisse voolama ning ühtäkki olid jalad väga-väga külmad…

kummikud metsa!

Siis tuli hea idee sinnapaika jätta, veest välja tormata ning jalgu päikese paistel soojendada…

serveeritud jääga

Et tõestada vee jahedust, toon jäise asitõenid välja…

1. aprill, loodusfotograaf aprill 3, 2010

Täna kohtusin kuulsa ja pädeva loodusfotograafi Urmas Tartesega. Ta tundus lõbus ning oli valmis mulle näitama erinevaid näiteid looduspiltidest. Jälgisime tema läpakast poole tunni jagu imaaže. Ka minu ühel loodusfoto kursusel leitud korallseenest oli mehel käputäis pilte. Äratundmisrõõm oli suur. Veel tegin ma tutvust tema raamatuga, mis räägib loodusfotode tegemise ABCst. Palju ilu!

lõbus loodusemees

Lõpetuseks anti mulle ülesanne – saada pildile kevadlill koos üleujutusega. Ma ei kujuta ette, kas leian sellise koha, kus sinilill või ülane suurvee taustal asub. Igatahes annan endast parima. Loodus ja maalähedus on juba väiksest peale minu sisse kasvanud. Enamus lapsepõlvest saigi Viljandi lähistel ning Kassari saarel veedetud. Lasnamäe kivilademete vahele ei tahtnud ma eriti tagasi minnagi. Loomad, lilled, metsad, aasad, meri, järved, ojad – see oli, on ja jääb minu maailmaks, mida ma alati imetlen ning austusega hoian. Järjest vähemaks seda kõike jääb, järjest rohkem tuleb kõrgeid maju ja kinniseid aedu. Ma tahaks mõnikord südamest karjuda, kui näen järjekordset prügihunnikut metsa all või teepervel (tihti võtan ka kätte ning koristan oma ümbrusest reaalsemalt eemaldatavad jäätmeollused ära) ning uut elamurajooni kuskil, kus enne oli olnud metsik loodus…

raamatuesitlusest ei saanud üle ega ümber

Inspireerituna suurest loodusemehest, ronisin Raja tänava pargi juures helimehele kukile ning tegin linnalooduse suurveest pilti:

Tegelikult ma nii pikk pole, et nii kõrge vaade mulle avanenud oleks

Saku lähistel 3 aprillil avastatud loodusleiud (formaat on kohati imelik, kuna need on tehtud videokaameraga):

suurvesi

pardike on väike

ilusad vihmased utud

teadjad, parandage mind, kui need pole sookured