Täna läks küll pikalt! Eriti pikalt! Kell 14 kogunesime (näitlejad, heli- ja valgustädi, filmitädi ning palju lavakujundust) Genialistide klubisse kodunema. Kodunesime ja harjutasime, vahepeal sõime ning lõpetasime 22 paiku õhtul.
stseen
Inimesed, kes viitsivad minu lõputöö projektiga vabast tahtest mässata on küll äraütlemata toredad!!! Au ja kiitus neile! Ma ei näinud ühtki vingus nägu, kõik aitasid algusest peale nii lava lahti- kui kokkumonteerimisega, valguse, heli ja kujunduse osas ning ka näitlemisega saadi suurepäraselt hakkama! Kreatiivsust ja pealehakkamist sellel seltskonnal on!
veel üks stseen
Proov lükkus lava täiesti näitlemiskõlbuliku seisundi puudumisel veidi edasi (enne oli toimunud ilmselt rokk-kontsert!). Ometi saime monteerimiste, tõstmiste ja koristamistega hakkama. Kui valgust sättisime, kajastusid mulle Nukuteatri noortestuudioga tehtud etendused ning vaikselt tuli ka hubane kodune tunne, mis hämaras blackboxis alati tekkis. See tunne tegi julgemaks. Huvitav on jälle selles maailmas tagasi olla! Hea lausa! Teatri maagiline võlu – kui kord oled nuusutanud, siis tekib ikka ja jälle nälg…
jällegi stseen
Ma olin juba unustanud, mis tunne on rolli sisse elada, looga kaasa minna, sobituda, oma rida ajada jne, jne, jne…
no ja ikka veel üks stseen
Ma loodan, et see tuleb kiiresti ja hästi meelde!
Värsked kommentaarid