Tegelikult mitte nii vaba…Pigem suvevaba ja mõttelage…Praegu, pärast ponnistust endale tulevikusuund leida, olen ma ikka sama juhm…Ma vaatan hääletustulemustest, et üsna tasavägine on…No kuulge inimesed, aidake noort inimest otsustada!!! Praegu on just sisseastumiskatsed koolidesse. Kuhu minusugune siis minema peaks?
Eks mu peas keerle konkreetsemaid mõtteid ka! Aga selle jätan veel siinkohal salajaseks. Eks siis paista…
Auväärne komisjon, siit tuleb:
Kalev Vapperi sõnavõtt
See siin on minu lõputöö juhendaja (minu lõputöö on see blogi ja kõik, mida see sisaldab (ka minu osalus erinevates ametites)), kes kaitsmiste ajal (11.juunil) Tartu Tasku keskuses kinosaalis ekraanil esines sõnavõtuga komisjonile. Et panna kaitsmise video üles, on vaja luba küsida. Eks ma siis küsi. Aga varsti näete seda ka!
Nüüd hääletama!
Täna on kõige kummalisem ja mittesünnipäevalikum sünnipäev minu elus! Oma hommikut alustasin ma keemiahoones, kus mulle anti uus seminaritöö teema – palju kaugem ja keemilisem kui rottide käitumiskatse. Nimelt uuritakse LE ja HEga seotud ensüümi paiknemist aju eri osades, mille nägemiseks on vaja eraldada roti ajust RNA jne jne… Puhas täpisteadus.
Retsept:
1. eemalda roti aju
2. lõigu see ajuosasid pidi juppideks
3. pane vajalikud jupid külma
4. võta üks jupp (nt hippokampus)
5. mikserda
6. vala peale kantserogeenset lahust
7. tsentrifuugi 18000-kordsel gravitatsioonil
8. korda protseduuri erinevate lahustega
9. aseta saadud tilgakesest väike osa mikroskoopilise UV-kiirega masinale
10. vaata arvutilt, mis pilt tuli
…jätkub….
Minu tänane päev kulges vägagi artistlikel radadel. Päeva keskpaiku kohtusin ma ühe toredaima, positiivseima ning ka kõige kannatlikuma muusikuga, keda ma tean, et minna minu algelist laulujorutamist linti võtma. Minu tutvusringkonnas on üsna vähe muusikainimesi, mis ehk seletab osaliselt ka minu suure amatöörluse selles vallas. Kitarrimees oli lahkesti nõus mind instrumentidel saatma ning osaliselt ka minu elu lihtsamaks tegema (ettemängitud viisijuppide kõrval tunduvad lihtsalt akordid minu jaoks hiina keelena). Rütmi, viisi, häälepaelte ja akordidega ma veel sinasõber ei ole! Aga ometi sain mingisuguse tunnetuse ja improvisatsioonijulguse kätte! See kõik ei tundunudki nii jube! Eriti aitasid kaasa muusikasõbra lahke olek ning mitte üldse karmid kommentaarid. Vastupidi, ta oli väga julgustav! Ma hakkan nüüd järjest rohkem nägema tõsiasja, et juhendajal on üüratult suur roll juhendatava inimese edukuses (inimese enesetunne, julgus, ambitsioon, tahe, meelestatus jne on ju kõik ka edukuse ja hea tulemuse komponendid)!
No esinema ma veel ei läheks (veel 5 aastat mitte), aga lootust ka ei kaota! Nagu Mercagi ütles – hääl on treenitav (no kuigi enamik lauljaid alustab 5-aastaselt, mitte 20 aastat hiljem…). Ja väike lavapisik on minus kindlasti sees. Muusikat, head muusikat (subjektiivne…) ning huvitavat lauluhäält olen ma alati kõrgelt hinnanud – ja viimast ka kindlasti andekate inimeste puhul väga kadestanud! Ometi pole ma siiamaani piisavalt julgenud seda kadedust oma kasuks pöörata.
Kui hääl on treenitav, loodan ma sama ka kõrva suhtes. See elevant tuleks küll ära koristada nende juhtmete pealt, mis kõrvast ajju ning ajust tagasi häälepaelteni ulatuvad. Loodan dresseeritava vantsi omamisele!
Ma ei tahaks seda eriala mitte kuidagi sinnapaika jätta! Nii nagu kehalist liikumist, head silma, kätt või ajuteravust nõudvaid erialasidki – sest nüüd ma hakkan alles taipama, et inimesele on arenguks kõiki neid väga vaja! Jube oleks siis, kui areneks vaid üks osa inimese kogu kompotist ning teised jääksid vaid rudimentideks…Kas peabki ühe alaga tegelema väga professionaalselt? Või võiks teha paljusid asju ja oma arengut erinevates valdkondades nautida?
http://bono.planet.ee/variaator/cravo-e-canela.mp3
http://bono.planet.ee/variaator/cry-me-a-river.mp3
(Kujutage mind ette punastamas, iga kord, kui keegi neid lindistusi kuulab). Aitäh, Andres!!!
Viimasel ajal on minu ellu sattunud enamasti vaid head, asjalikud ning usaldusväärsed inimesed. Lohutav on teada, et neid on siiski veel päris mitu! Minu kirjandussaidilt välja kougitud ja elluäratatud etendusega “Soov” tegeles nüüd küll üsna palju selliseid inimesi (sh ka publik!). Ma tahaksin tänada Tanelit asjalikkuse, usaldusväärsuse ja hakkajalikkuse eest; Mercat võimaluse eest “päris näitlejaga” koostööd teha; Kaarlit kiire reageeringu ja väga hea esitluse eest; Marcot suurepäraselt naturaalse rolli ja kiire asjaajamise eest, Marco sõpru julguse, efekti ja hea soorituse eest; Henryt alati toeks olemise eest; Kristiinat uue valdkonna tundmaõppimise ja ennastületava tegutsemise eest heli- ja valguspuldi taga; Sigridit superkena operaatoritöö eest ning kõiki häid inimesi kaasaaitamise eest!!!
Minu kuulmist mööda oli publiku arvamus etendusest üldiselt positiivne. Ma isegi imestasin selle üle väga, kuna aega ning proove meil palju polnud. Kiire ning efektiivne kreatiivsus ja asjaajamine oli selle etenduse käikumineku eelduseks. Sellega tulime me hästi toime. Meeskonnatöö oli üle ootuste hea, arvestades seda, et päris paljud inimesed ei tundnud üksteist enne projekti algust üldse.
Mina oleksin nõus sama etendust edasi arendama, paremaks ja efektsemaks tegema ning ka tulevikus mängima. Minu näitlejaroll oli segatud ka muu asjaajamisega – ma olin nii lavastaja-, lavakujundaja-, PR-, valgustaja-, helimehe-, kostüümikunstniku- kui ka näitlejarollis korraga kõik need päevad, mil antud etendusega tegelesin. Võib-olla nii oligi hea ning see hoidis mind üle mõtlemast või üle mängimast. Loomulikult oleksin ma tahtnud rohkem proove ja rohkem kindlust, kuid inimlikel ja ajalistel põhjustel polnud see üldse võimalik. Ometi läks kõik minu arvates üle ootuste hästi! Ma küll pabistasin oma nõrga hääle pärast, kuid videost vaadates tundub, et see siiski kostus publikusse. Andsin ka endast parima! Rolli sisse elamine käis mul etenduse ajal lainetena, kuna ma polnud nii täpselt kõike läbi mõelnud ning kahjuks ei saanud me ka esinemise päeval läbimängu teha. Ometi võib see olla ka positiivne – kindlasti oli tükk meie kõigi jaoks värske!
Etenduse esikas ja esialgne variant:
Täna läks küll pikalt! Eriti pikalt! Kell 14 kogunesime (näitlejad, heli- ja valgustädi, filmitädi ning palju lavakujundust) Genialistide klubisse kodunema. Kodunesime ja harjutasime, vahepeal sõime ning lõpetasime 22 paiku õhtul.
stseen
Inimesed, kes viitsivad minu lõputöö projektiga vabast tahtest mässata on küll äraütlemata toredad!!! Au ja kiitus neile! Ma ei näinud ühtki vingus nägu, kõik aitasid algusest peale nii lava lahti- kui kokkumonteerimisega, valguse, heli ja kujunduse osas ning ka näitlemisega saadi suurepäraselt hakkama! Kreatiivsust ja pealehakkamist sellel seltskonnal on!
veel üks stseen
Proov lükkus lava täiesti näitlemiskõlbuliku seisundi puudumisel veidi edasi (enne oli toimunud ilmselt rokk-kontsert!). Ometi saime monteerimiste, tõstmiste ja koristamistega hakkama. Kui valgust sättisime, kajastusid mulle Nukuteatri noortestuudioga tehtud etendused ning vaikselt tuli ka hubane kodune tunne, mis hämaras blackboxis alati tekkis. See tunne tegi julgemaks. Huvitav on jälle selles maailmas tagasi olla! Hea lausa! Teatri maagiline võlu – kui kord oled nuusutanud, siis tekib ikka ja jälle nälg…
jällegi stseen
Ma olin juba unustanud, mis tunne on rolli sisse elada, looga kaasa minna, sobituda, oma rida ajada jne, jne, jne…
no ja ikka veel üks stseen
Ma loodan, et see tuleb kiiresti ja hästi meelde!
Oleme nüüd paar korda Mercaga kohtunud. Kolmandal juunil istusime Raekoja platsis ning lugesime teksti mõttega läbi. Kujutasime ette kuidas ja mis võiks laval päriselt mängida. Tegime tekstis palju parandusi (kuna tegemist on algselt filmistsenaariumiga, siis tuleb ära korjata vaid filmile sobivad märkused ja tegevused jms). Tippisime teksti juurde palju etüüde, mis võiks lavastust huvitavamaks ning veelgi sürrealistlikumaks teha.
Leidsime, et kolmanda inimese roll on ikka ka ülitähtis ning otsustasime leida kellegi sellesse ossa. Kellegi, kes oleks ennegi teatriga tegelenud…kes oleks meessoost…kes sobiks sellisesse rolli….
Ja me leidsime ta! Ma hakkasin oma ajusoppides urgitsema ning avastasin, et üliõpilasteater on ju üks koht, kust selliseid häid kandidaate leida. Kaarel Vaidla. Muhe mees, teatrit ta teinud on, kreatiivne ja avatud inimene ning mis põhiline – võttis positiivselt meie kutse vastu!
Nii me olemegi kolmekesi, jagades kohustusi ja vastutust tüki ilmumise ees. Ideid jookseb nagu kellavärki ning koostöö näib sujuvat.
Ma olen isiklikult meie tulevasest etendusest üsna vaimustunud. Esiteks selle pärast, et seda pole varem esitatud ning teiseks selle pärast, et minuga töötavad koos eriti toredad ja heasoovlikud inimesed!
Tuhat tänu!
arutelu ja näidendi kokkupanek
palju parandusi
Üheks õhtuks oli erootikapoe “Desiree” pisikene postiga ruum tulvil inimesi, kes tavaliselt ehk sellisesse kohta ei satugi…kui võib-olla välja arvata mõne tuttava sünnipäeva eel, kellele tahetakse veidi “vürtsikam” kingitus teha.
Publik pidi üsna kaua ootama, sest mõned inimesed olid veel algusajaks tulemata. Ma ei tahtnud, et mind enne šõud nähakse. Lootsin ikka teha nii, nagu päriselt tehakse – saalituled kustu, muusika mängima, lavatuled põlema ning tantsima. Abimees Tanel aga kustutas tagaruumi tuled liiga vara ära ning mina, oma niigi närvis olekus, ei leidnud ei maki “play” nuppu, ega ka lavatulede lüliteid esimese otsimise peale ülesse. See kohmitsemine kostis vist publikussegi…kindlasti kostus minu komistamine, kui ma oma kõrgete kontsadega millegi pehme taha kinni jäin.
ei ole Buddha
Kõik see oli aga õnneks enne esinema hakkamist. Lavale tulles värisesid mu põlved kohe ilusti nähtavalt. Kramplik naeratus kindlasti ei reetnud minu ebakindlust…õnneks olid mul kõik liigutused meeles (olin samal hommikul video pealt mitu korda oma proovi vaadanud)!!! Vähemalt see ei olnud mulle takistuseks.
ega mõni muu pühak
Mis mind veidi heidutas, oli see, et nägin inimeste nägusid nii selgelt…Esimese korra kohta oleks võind inimesed ehk veidi nähtamatumad olla minu jaoks. Aga ma üritasin seda enda kasuks pöörata ning neile sensuaalselt otsa vaadata. Ma loodan, et õnnestus. Kindlasti juba kümnenda korra peal oleksin ma enesekindlus ja suhtlusvalmidus ise!
Publik ja mina tegime pärast minu kahte esinemist (kuna üks inimene jäi esimesel korral hiljaks, siis avanes mul võimalus teisel korral veidi vabam olla ning rohkem improviseerida) ka väikese juturingi, kus sain teada nende arvamuse ja nägemuse minu esinemisest.
Õnneks (ja ma loodan, et see ei tulnud ainult tuttavastaatusest) ei olnud keegi negatiivselt meelestatud! Jumal tänatud!
Suured tänud toetavatele inimestele, kes ikka elavad mu tegemistele, muredele ja saavutustele kaasa!
Ärevus on suur ja teeb veidi murelikukski. Ma olen küll tantsu päris kaua harjutanud ja korduvalt läbi teinud, kuid kunagi pole proove piisavalt palju ning aega on enne esinemist alati liiga napilt…Kahjuks ma ei saanud esinemist enam kaugemale lükata ning võib-olla on just hea, et tants ka minu jaoks veel nii värske on (räägivad ju näitlejadki pähekulunud rolli tuhmist esitamisest)…
Igatahes võtan ma julguse kokku ning kleidi ka ära! Pisikeses punase valgusega ruumis ei karda ma eriti ennast paljastada. Loomulikult jään ma pesu väele. Oma tuttavatest koosnevat (kriitilist) publikut ei tahaks ma üleliia šokeerida. Ometi tahan ma tantsida hästi ja erootiliselt! Kardan vaid, et mõtlen ikka liiga tihti sellele, mis minu järgmine liigutus olema peaks ning unustan naeratada ja publikusse vaadata. No eks see tule kogemusega ka!
Oma juhendajat kiidan ma siinkohal küll! Ta on minuga nii armsasti ja kannatlikult proove teinud. Ta pole kordagi mu väga halva kehamälu või tohutute apsude pärast pahandanud. Julgus ning enesekindlus, mida ta mulle (ja kindlasti kõigile oma õpilastele!) sisendab, kuluvad selle töö juures kindlasti marjaks ära!
Nüüd ka Hanna kommentaar/küsimusele vastus:
Ma valisin selle ameti oma 9 arvatava kutsumuse hulka, kuna esiteks – ma olen ennegi mõelnud, et kas mina saaksin sellise julge ametiga hakkama ning kui palju see minult vaimujõudu võtaks; teiseks – see on hea ning üpris kiire rahateenimise vahend (kui midagi muud teha ei saa, on mul vähemalt seegi!); kolmandaks – diplomitöö blogisse on kindlasti “normaalsete” ametite vahele ka pisut vürtsi vaja; neljandaks – kui ma poleks seda ametit proovinud, siis ma ei teakski, kas seksikus, erootilisus ning naiselikkus saavad olla ka osake minust!
Ma loodan, et see vastas sinu küsimusele!
Homme saan siis teada, mis mulje minu tants jätab!
Värsked kommentaarid